Blog

Vaevlesin aastaid  põlveõndla valu käes. Agressiivsest rinnavähist (2003) eluga pääsenuna oli mul täiesti selge, et igale sümptomile tuleb alati tähelepanu pöörata ja keha erksana ning tegusana hoida. Arstid valule mingit diagnoosi panna ei suutnud, kirjutati vaid valuvaigisteid, mida ma ei võtnud. Sümptomite summutamine nende põhjust selgitamata ei ole minu jaoks. Üritasin abi saada erinevatest massaažitehnikatest, kuid valu oli juba nädal hiljem tagasi.

2015. aasta märtsis kuulsin juhtumisi Soome telekanalist sõna “Bowen”. Sõna jäi kummitama ning kolm päeva hiljem asusin internetist uurima selle tähendust ja sisu. Selgus, et tehnika, mida ka “homöopaatiliseks massaažiks” nimetatakse, on lihaste ja fastsia teraapia dünaamiline süsteem, mille arendas Austraalias, Geelogis Tom Bowen. Selles kasutatakse nappi, aga kaalutletud nihutust, mis ergutab keha end süvitsi tervendama. Jätan inglisekeelse sõna fascia tõlkimata, sest viimase kümnendi määratluse põhjal kuuluvad selle alla sidekirme, sidekude, kõõlused ja sidemed, aga sellest hiljem.

Bowtech – algse Boweni tehnika tavaline tulemus paljude vigastuste, tervisehädade (nii ägedate kui krooniliste) puhul on valu märgatav vähenemine. Keha ja närvisüsteem lõõgastuvad ja saabub peaaegu meditatiivne rahuseisund. Sellise seisundi tagavad suhteliselt leebe nihutus üle lihase fastsia, täielik vaikus protseduuri ajal, ei muusikat ega vestlust, ja 2 – 5 minutilised pausid tsüklite vahel, mil tehnik kliendist eemaldub. Paus on kehale vajalik, et kohaneda muutusega.

Siinkohal paari sõnaga fastsiast. Pindmisel fastsial on kaks kihti ja tervel inimesel kihid liuglevad teineteise suhtes 75% ulatuses. Kui me end juba pisutki ebamugavalt tunneme, siis see võib tähendada, et fastsia kihid ei pääse piisavas ulatuses liuglema. Tekkimas on põletik või on fastsia kihid kokku kleepunud ja valu annab sellest märku.

2 – 5 minutilise pausi ajal on tähelepanu tahtmatult alal, mida äsja nihutati. Tänu tekkinud lõõgastusele vabanevad fastsia kihid pingest. Kihtide vahele tekib vaba ruum ja vesi pääseb oma kohale tagasi ning valu leeveneb.

Päris hops ja valmis ei pruugi see kohe olla. Minul endal kadus valu kolmandal seansil ning valuvaba periood kestis paar kolm kuud. Kuna tol ajal oli Boweni tehnika saamiseks kõige lähem koht Helsingi, siis piirdusingi kolme korraga.

12 Boweni tehnika moodulit omandanud praktikuna saan väita, et kolmest korrast oli liiga vähe.

Kogemus näitab, et püsiva tulemuse saamiseks tuleks teha kümmekond seanssi. Teadusuuringud ei ole omadega veel niikaugele jõudnud, et määratleda valu allikat. Valu põhjus võib peituda seljas, õlas, vales rühis, pikka aega kontorilaua taga istumises, väheses vedeliku tarbimises või paljudes pisiasjades, mida me tavaliselt ei märka.

Mitte ainult põlved ka jalad, selg, käed, õlad . Kuna keha fastsia on ühtne tervik, siis leevendavad Boweni tehnikast tulenevad impulsid vaevusi suurest varbast kuni peavalude ja närvipingeni.

Aga räägime veel pisut fastsiast ja mõnest selle uurijast.

Minevikus visati fastsia ära. Klassikalised anatoomid olid rahul, kui olid preparaadilt selle värvitu, kleepja koe eemaldanud ja nägid lihaseid ja organeid. Nii kestis see 400 aastat. Fastsia füsioloogiline tähtsus jäi sajandite vältel märkamata.

Üle kogu keha laiuv, peidus otse naha all ja sügavamal olev valkjas, kiuline sidekude ei huvitanud kedagi. Alles eelmise sajandi 70ndate paiku hakati selle kehakaalust 20% moodustuva, klammerduva kilena lihaseid,  kõõluseid, kudesid, organeid ja luustiku katva ning ühendava organi vastu huvi tundma.

Tänapäeval peetakse fastsiat hea tervise võtmeks.

Koolis toodi meile anatoomia tundi skelett. Selle luustik oli traadiga kokku ühendatud. Me järeldasime, et skelett koosnebki omavahel ühendatud luudest ja hoiab keha püsti. Tegelikkuses hoiab keha püsti ja liikumas fastsia, mis katab ja ümbritseb ka meie luid.

Ühena esimestest tundis fastsia vastu huvi iseõppija Thomas Myers. Manuaalterapeudina tahtis ta mõista, mis kehas toimub ja kuidas klienti aidata. Lahkamiste ja uurimiste tulemusena avaldas Myers teedrajava raamatu fastsiast Anatomy Trains, mis on saanud paljude manuaalterapeutide piibliks. Myers on kindlalt veendunud, et just fastsia ühendab kogu keha terviksüsteemiks.

Kui tema juurde tullakse plantaarfastsiidiga, siis paikselt ravides saab ta haruharva kestva tulemuse. Parima pikaajalise tulemuse annab töö alajäsemete, reielihaste, kaela või kuklapiirkonnas, sest need on kõik ühe süsteemi osad.

Myers on veendunud, et kogu keha fastsiaalkude  on pealaest jalatallani ühendatud lugematute kiududega. Ta usub, et kui valu on ühes kohas, siis selle põhjus võib sageli peituda hoopis teises piirkonnas.

Näiteks alaselja  valu allikas võib olla talla võlvis, põlves, puusas.  Selle algus võib olla õlas või allpool, õlgade ja alaselja vahelises kolmnurgas.

Kirurg Jean Claude Guiberteau oli esimene, kes tegi kogu keha ühendava fastsia palja silmaga nähtavaks. Tema kehasisese kaameraga filmitud elava fastsia näited näeme youtube.com. Kirurgias näeb ta iga päev, kuidas fastsia kihid edasi-tagasi libisevad. Aga kuidas nad toimivad, on küsimus, millele seni keegi vastanud ei ole.

Üks paljudest fastsiat uurivatest teadlastest,  Padua ülikooli professor Carla Stecco, alustab fastsia koe olemuse selgitamist greipfruudist. See aitab mõista, mis on fastsia ja kuidas on see lihastega ühenduses. Kui greipfruut pooleks lõigata, siis ei näe me üksnes viljaliha, vaid ka kiulisi osi, mis jagavad vilja sektoriteks ja toestavad seda.. Carla Stecco fastsia alane uurimistöö on andnud meile tänase teadmise fastsiast: fastsia on kõikjal kehas, igal pool erineva kuju ja koostisega. Vedel, liikuv.  Otse naha all on pindne fastsia, süvafastsia katab kõiki lihaseid ja lihaskiude, nagu nahk vorsti ümber. Fastsia katab ka kõiki organeid. Isegi aju on selle koega kaitstud.  Loendamatute anatoomiliste analüüside tulemusena koostas Carla Stecco maailma esimese fastsia atlase Functional Atlas of the Human Fascial System (2015).  Tema avastused on murrangulised. Esimest korda on meditsiinilise anatoomia 400 aasta ajaloos inimesekeha fastsia süstemaatiliselt dokumenteeritud.

Meie huvides on end alati hästi tunda, milleks on vaja keha elava ja liikuvana hoida. Kui oleme sellega mõneti hiljaks jäänud, tuleb abiks Boweni tehnika. Selle tehnika nihutuses on üks kaval nõks. See venitab fastsiat???
Fastsia koosneb fibroblastidest ja neid maatriksina ümbritsevast struktuurist. Fibroblastid on sidekoe rakud, mis venivad kuni 200% ja mitte ainult seda. Välja venitatud rakud toodavad lõõgastavaid kemikaale ja hulgaliselt kollageeni kiude, millest suurem osa maatriksist koosnebki. Nad ehitavad endale sõna otsese mõttes kollageenist maja. Tänu kollageenile on fibroblastidel tervendav mõju. Aga kui kollageeni on liiga palju, siis teeb see halba.

Helen Langevin Harvadi meditsiinikoolist uurib fastsiat, sest arstina oli ta sageli seljavalu ravimisel kimbatuses. Paljudel inimestel on krooniline seljavalu, aga ei selja röntgenipilt ega MRT, millega tavaliselt seljavalu põhjust uuritakse, ei osuta valu põhjusele. Ja vastupidi, paljudel MRT piltidel näevad selgroo lülid kohutavad välja, aga valu ei ole.
Näiteks nimme fastsia, see suur leht seljal ühendab sõna otseses mõttes õlad puusadega. Kui võrrelda seljavalus patsientide ja seljavaluta patsientide fastsiat, näeme erinevust sidekoe kihtide libisemise ulatuses. Vähene liikumine ja halb rüht muudavad fastsia nii jäigaks, et see võib närvid ja lihased kokku suruda. Teame, et liikumine on võti hea tervise juurde. Liikumine on tähtis regulaarset ergutamist
vajava fastsia elujõu säilitamiseks. Kontoritöötajad, kes spordiga ei tegele, võivad üsna tõenäoliselt saada kokku kleepunud fastsia. Ja enamgi veel, kontoritöötajate kaaslaseks on sageli ka seljavalu.
Boweni tehnika nihutuste tulemusena toimub lõõgastumine, kleepunud fastsia kihtide vahele pääseb vesi ja valu taandub. Kriitiline komponent: meie elastne sidekude sisaldab tohutul hulgal vett. Ja see võib olla fastsia kõige suurem saladus. Inimese vanusest sõltuvalt võib sidekude sisaldada kuni 70% ulatuses vett. Sidekoe rakud – fibroblastid vastutavad vee sidumise eest.

Carla Stecco võrdles kahte fibroblasti rakku. Üks toodab kollageeni, teine hüaluroonhapet. Fastsia kihtide vahel olev hüaluroonhape on sidekoele määrdeks. Aine moodustab edasi erineva kuju ja harudega molekule. Moodustub švammile sarnane võrgustik, mis seob suurt veekogust.  Mida vähem  hüaluroonhapet seotakse, seda vähem me paindume.

Kui niiskust ei ole piisavalt, muutub kude karedaks ja hapraks nagu vana kalts. Hüaluroonhape annab koele üle naaberlihase libisemiseks määrdeaine. Niipea, kui tekib liiga palju kollageeni muutub libisemine raskemaks.

Boweni tehnika on fastsia suhtes väga hooliv. Iga nihutus, mida me teeme, kandub üle keha.  Nihutuste mõju suunamiseks kasutame nn stoppereid, mille abil suundub impulss vajalikku piirkonda. 2-5 minutiliste pausi jooksul  kohaneb keha sellega.

Seanss mõjub ca 7 päeva, esimesed 24 tundi on eriti olulised. Seansi käigus fastsia lõõgastub ja  kihtide vahele tekib vaba ruum. Selle ruumi täitmiseks tuleb juua piisavalt vett. Vajalik on liikuda: iga poole tunni järel laua tagant püsti tõusta ning vähemalt kümmekond sammu teha, et mitte seansi tulemust ära nullida. Hea oleks vältida suuremaid pingutusi ja tugevat trenni. Kuna fastsia on üsna tundlik, siis 2-3 päeva enne ja 3-4 päeva pärast seanssi ei ole soovitav võtta mingit massaaži, paar päeva pärast seanssi tuleks vältida järsku temperatuuri muutust – kuum saun jms. Tundub keeruline? Tegelikult ei ole. Kui süsteem saab paika on asi päris lihtne.

Boweni tehnikat tehakse 5-10 päevase vahega. Ideaalne vahe kahe seansi
vahel on 7 päeva. Siis on keha  kõige vastu võtlikum.

Esimene seanss on kõigil sarnane: lõõgastav, neere ja maksa puhastav. Neerude parema puhastumise tagamiseks tuleb järgmisel hommikul juua paarsada ml peedimahla.

Järgmistel seanssidel tegeleme probleemi endaga, olgu see siis jalgades, kätes,  õlgades, kanges kaelas, üldises pinges või immuunsüsteemi tugevdamises.  Näidustusi on väga palju.

Kuna mul on ühel kaenlaalusel lümfisõlmed  eemaldatud, siis pidin enam kui 10 aastat käima kaks korda aastas lümfi ära dreenimas, käsi läks tursesse.  Mingi kümme Boweni tehnika seanssi ja arst leidis, et ma dreeni enam ei vaja. Nüüd saan ka kududa, enne läks käsi mõne liigutuse järel paiste.

Huvitav on see, et lümfiteraapiat tehakse üldiselt väga mahedalt. Seevastu kasutab Boweni tehnika siin mõningast survet. Siinkohal meenub loetud Ulmi ülikooli professori Robert Schleibi uuring, kus fastsiat suruti tugevalt vedelik välja. Tulemus oli hämmastav. Kude täitus uue puhta vedelikuga, fibroblastid tootsid uue värske
hüaluroonhappe.

Lümfi dreeni saab teha nii ala- kui ülakehale.

Ükski seanss ei sarnane eelmisega. Läheme sügavamale probleemi olemusse ja keha vajab alati üllatamist, selleta loobub ta mingil hetkel reageerimast. Näiteks vahel mingi ilmselge näidustuse korral tundub, et peaksin tegelema reielihastega, samas otsustan viimasel hetkel psoaasi lõõgastavate nihutuste kasuks  ja tulemus on imeline.
Kui vaevus on leevenenud või lausa kadunud, siis kulub veel paar seanssi. Nagu me fastsia  teemal mõistsime, ei pruugi valu koht olla selle allikas ning keha olulised piirkonnad tuleks tulemuse kinnistamiseks üle käia ja puhastada ka lümfisüsteemi.